Siis keeras emme magama ning meie Hanna ning Jannuga läsime ratastega sõitma. Käisime Weeze peal ning loomaaias. Veel ka jäätisekohvikus. Kuna õnne palus pizzataigna jaoks piima tuua, siis põikasime toidupoodi kah sisse. Tagasiteel nägime maantee ääres umbes 10 vabalt jooksvat lehma, kes olid aedikust välja pääsenud. Nad olid omadega juba peaaegu maanteele välja jõudnud, kuid nüüd põgenesid meie eest põllule. Norberti isa kutsus neile politseigi välja ning meie naljatasime, et miks me seda piima ikka ostsime, viinud õnnele hoopis lehma.
Pärastpoole läksime veelkord ratastega sõitma (Hanna ja mina). Tegime ühe ringi, mida ma vaid korra olin sõitnud. Päris õiged teeotsad leidsin üles. Praamiga üle Niersi ning kodupoole tagasi. Tagasiteel nägime hunnikut jalgrattureid. Need olid enamasti vanemad inimesed, kes olid jalgrattamatkal. Neid oli kusagil 80 tk ja sõitsis pikas kolonnis. Ees oli kolm ning taga kaks helkurvestides juhendajat. Hanna naeris, et tuleb sappa end haakida.
Enne õhtusööki käisime veel Casperiga jalutamas. Mängisime temaga ning tegime ühe maanteeringi. õhtuks sõime pitsat. Peale õhtusööki läksime jälle.... ratastega sõitma. Otsustasime Hannaga võtta suuna lennuvälja poole ning asusime teele. Vaatasime siis seal ringi ning tagasiteel eksisin ma veidi ühe teeotsaga (olin ju sealgi vaid ühe korra enne ratastega käinud). Vaidlesime siis õige teeotsa üle Hannaga ning lõpuks jõudsime ikka koju välja. Kokku sai täna üle 30 kn sõtkutud... Hanna naeris, et sadul on kolm päeva veel tagumikus kinni.
"See on ju jube!"
No comments:
Post a Comment