Võtsime sihiks Weeze lennuvälja. Käisime ratastega ringi lennuväljalähedal asuvas peaaegu mahajäätud rajoonis ja õnne rääkis, et seal elasid kunagi inglased. õnne näitas seal meile üht punkrit (mille kohta ta pidevalt "punkar"ütles). Lennuvälja hoone oli suur. Ütleks, et umbes samasugune kui ühekorruseline Tallinna lennuväli. Lennuväljalt lahkus parajasti lennuk nii, et nägime ka ühe lennuki lahkumist.
Tagasi tulles nägime Norberti õde oma mehega, kes olid oma igaõhtusel 10-kilomeetrisel ringil. Üle ühe silla sõites rääkisime me omavahel eesti keeles ja mingid saksa poisid kuulsid seda. Siis hakkasid nad saksa keeles midagi hõikuma. Kui õnne neile lõpuks vastu hõikas, siis olid tüüpidel imestusest suud lahti...
Kokku suutis Jannu kukkuda ratta seljast 2 korda ja ükskord oleksin minagi kukkunud. Jalgpallistaadionil vaatasime veel veidi Norberti trenni.
No comments:
Post a Comment